Viga
  • Uudisvoo info laadimisel tekkis viga.
  • Uudisvoo info laadimisel tekkis viga.
Ehitus Prindi Saada link

Projekteerija: Arhitektibüroo Emil Urbel
Ehitaja: Deckol Ehitus OÜ
Müük: Uus Maa Tartu büroo OÜ
Arendaja: Kullipesa OÜ

Kandekonstruktsioonid

Vundamendid ja sokkel

Hoone rajatakse monoliitsest raudbetoonist lintvundamendile maapinnast ~ 1,2 m sügavusele. Kogu hoone osas eemaldatakse täitepinnas. Hoone vundament rajatakse moreenile. Taldmiku alla tehakse tihendatud killustikualus paksusega 200 mm. Seejärel täidetakse kogu põrandaalune tihendatud liivaga. Liiva tihendustegur 0,95. Tihendatud liivakihile paigaldatakse soojustus 150 mm ja valatakse põrand.

Hoone sokkel moodustatakse monteeritavatest soojustatud raudbetoonpaneelidest paksusega 380 mm. Sokkel ulatub maapinnast ~300 mm kõrgemale.

Põrandad

Põrandad pinnasel
Pinnasele toetuvad põrandad rajatakse raudbetoonist armeerituna võrkudega. Põrandad hakkavad toetuma liivast ja soojustusest koosnevale täitekihile. Täitekihi vajalik tihendustegur on 0,95. Põrandate alune täitekiht kujuneb nii paksuks, et kapillaartõus ei ulatu põrandani ja põrandaid ei ole vaja alt niiskuse vastu isoleerida.
Põrand pinnasel eraldatakse vertikaalsetest kandekonstruktsioonidest (seinad, postid ja seadmevundamendid) ca 10 mm paksuse elastse vuugitihendiga ja vuugid täidetakse elastse vuugimassiga.

Põrandad vahelagedes
Vahelagedes rajatakse põrandad raudbetoonist paneelidele H=265. Paneelidele paigaldatakse isolatsioonikiht ja valatakse betoonplaat paksusega ~ 80 mm.

Seinad

Välisseinad
Hoone välisseinad moodustatakse 190mm kergplokist(Kolumbia kivi) ja 150mm soojustust+krohv . Välisseintele tagatakse soojajuhtivus max 0,25 W/m2K
Siseseinad

Korteritevahelised kandvad siseseinad moodustatakse kergplokist(200-240mm). Mittekandvad siseseinad rajatakse kergkarkassile. Kandvad seinad peavad vastama tulepüsivusele R60.

Vahelaed

Vahelaed moodustatakse monoliitsetest õõnespaneelidest kõrgusega 265 mm. Õõnespaneelidele rajatav vahelagi kaetakse isolatsiooniga ja rajatakse monoliitsest betoonist armeeritud põrandaplaat. Paneelid peavad vastama tulepüsivusele R60.

Katuslaed

Hoonel on soojustatud ja ventileeritud lamekatus, mis rajatakse raudbetoonist õõnespaneelidele. Katuse tuulutamiseks kasutatakse alarõhutuuluteid. Katus soojustatakse vahtpolüstüreeni ja tuulutussoontega villaplaadiga paksusega ~ 200 mm. Katusele tagatakse soojajuhtivus mitte üle 0,19 W/m2K. Katuse kalded on vähemalt 1:40 ja antakse soojustusega.

Sise-ja välisviimistlus

Siseviimistlus teostatakse vastavalt tellija maitsele ja võimalustele.
Väliviimistluseks jääb valge soojustuskrohv, akna ja karniisiplekid hallid(Akso Nobel H9.05.36). Rõdude piirded ja restid seintel moodustatakse 40x40 hallidest puitprussidest(Akso Nobel H9.05.36). Aknad on ette nähtud plast, värvitoon väljast hall (Akso Nobel H9.05.36), seest valge.

Küte ja ventilatsioon

Küte lahendatakse eriprojektiga. Vastavalt detailplaneeringule on elamusse ette nähtud kaugküte, tänavaühendus tehakse ol.olevast Kulli tänaval paiknevast soojatrassist. Elamule on ettenähtud üks ühine soojasõlm, mis paikneb keldris koos soojamõõtjaga. Kortereid kütavad radikad, märgades ruumides elektripõrandaküte.

Ventilatsioon lahendatakse eriprojektiga, elamu KÕIKIDESSE KORTERITESSE on ette nähtud SOOJUSTAGASTUSEGA VENTILATSIOON. Kütte- ja ventilat-siooniprojektid koostatakse OÜ Vivaprojekti poolt.

Vesivarustus ja kanalisatsioon

Hoonele koostatakse eraldi vesivarustus- ja kanalisatsiooniprojekt. Nii vee kui ka kanalisatsioonitrassid paiknevad Kulli tänaval. Majaühendused tehakse keldris, samasse paigaldatakse ka veemõõtja. Analoogselt rajatakse ka kanalisatsioonitrass, heitveed suunatakse Kulli tänaval paiknevasse kanalisatsioonitrassi. Täpsem projekt koos trasside dimensioneerimisega on koostamisel AS Tartu Veevärk tehnilistele tingimustele. Korterelamu vesi-varustuse ja kanalisatsiooni siselahenduse projekti koostab OÜ Vivaprojekt.

Tulekaitse abinõud

Projekteerimisel on järgitud Eest Vabariigi valitsuse määrust nr. 315, 27.10.2004 – „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“. Hoone tulepüsivusklass on TP-1. Kaugus naaberhoonetest on normikohane.
Projekteeritud elamu on kolmekorruseline. Tagatud on kandekonstruktsioonide nõutav tulepüsivus R60. Väliseinad ja kandeseinad on väikeplokist, vahe-/katuslagi on r/b.
Elamu on jagatud tulesektsioonideks järgmiselt – keldribokside ruumid, tehnoruumid, trepikoda ja korterid. Eri sektsioonides olevate ruumide vahelised uksed on EI30.
Elamus on kaugküte. Küttesüsteemid on projekteeritud EVS 812-3 kohaselt.
Kasutavate materjalide tuletundlikkuse klassid on järgmised:
katusekate Broof
seinad ja lagi B-s1,d0

Ventilatsioonisüsteemid on projekteeritud EVS 812-2 kohaselt.
Väline tulekustutusvesi saadakse vastavalt detailplaneeringule ettenähtud võrgust (~250m). Elamule paigaldatakse tulekahju signalisatsiooni süsteem.
Kõikidesse korterisse tuleb ette näha vähemalt üks suitsuandur.
Katusele pääs on antud elamu trepikojas(3-l korruse) paikneva tuletõrjeredeli kaudu.
Sama katuselepääs toimib ka suitsuerastusluugina.

 

Koostööpartnerid

Deckol ehitus

Nordea

SEB

Laenudest

Paljudel juhtudel kasutatakse uue kodu ostmisel pangalaenu. Soovitame uue kodu otsima hakkamise eel uurida laenu saamise tingimusi, siis on hea nendes raamides sobivat uut kodu otsida. Pankadel on valik erinevaid laenutooteid erinevate vajaduste ja võimalustega klientidele, sageli tehakse klientidele personaalseid pakkumisi.

Kodulaenu käsitlevat üldist teavet võite lugeda edasi siit.

Hüpoteekidest

Kinnisvara ostmisel laenuga või laenu võtmisel kinnisvara tagatisel on vajalik tagatiseks seatav kinnisvara pantida. Kinnisvara panti nimetatakse hüpoteegiks. Hüpoteek mõjutab oluliselt kinnisvara omanikku, samuti mõjutab see kinnisvara väärtust.

Hüpoteekidega seonduvast saate lihtsama ülevaate siit.

Hindamisest

Kinnisvara ostmisel laenuga või laenu võtmisel kinnisvara tagatisel on üldjuhul tarvis hinnata tagatiseks seatava kinnisvara turuväärtus. Professionaalset kinnisvara hindamist on tarvis veel mitmel juhul.

Kinnisvara hindamise valdkonda puudutavatest teemadest saate lihtsama ülevaate siit.

Energiamärgisest

Hoonetel ja korteritel peab olema energiamärgis. Selle eest vastutab omanik. Korteri või maja ostjal on õigus nõuda energiamärgist. Korteriomanikul on õigus nõuda energiamärgist korteriühistult. Mida endast kujutab energiamärgis, kuidas seda tellida ja milline on vastutus?

Vastustest nendele ja teistele küsimustele saate edasi lugeda siit.

Euribor

Äripäeva KV uudised

Uus Maa uudised