Keskkond ja olemasolev olukord
 Hiieveere on tervenisti rajatud 17 ha suuruse metsa sisse. Raadamisega on metsale antud uus sihtotstarve, kuid vaatamata sihtotstarbe muutmisele avaneb kohalolijale vaade kui tavalisest Eesti metsast, sest olemasolev mets säilitatakse praktiliselt terves ulatuses. Metsa koosseis on mitmekesine nii puude liikide, vanuse, kasvukoha ja tiheduse poolest. Hiieveeres on väiksemaid tihedaid kuusikuid vaheldumas avarate kaasikutega, mille vahel liikudes võib vabalt kohata metsloomi, sest kõikide märkide järgi on metsaelu vilgas.
Hiieveeres, viibides on raske kuulda tehismüra, sest maantee asub parajalt kaugel ja metsakohin varjutab väiksemagi maanteehääle.
Metsa sisse on rajatud tulevaste teede koridorid. Kruntidel ei ole harvendusi teostatud, kuid planeeringu järgi on mitmes kohas võimalik puistuid harvendada. Parema ülevaate kõikidest võimalustest annab detailplaneeringu põhijoonis.
Ehitustegevusega ei ole veel alustatud, sellepärast pakub Hiieveere nendele, kellele meeldib jalutuskäik tavalises metsas, meeldivaid metsaelamusi. Hiieveere ei ole linnalik park ega hooldatud terviserada. Kuigi tõepoolest, tulevikus on ette nähtud rajada puude alla metsa serva üle 2 km pikk terviserada koos suure pargiga. Avalikult kasutatava pargi- ja puhkeala pindala on 4,6 ha.
Detailplaneering
Detailplaneering on koostatud koostöös kohaliku omavalitusega ja kogemustega arhitektide poolt. Eesmärgiks oli metsakeskkonda planeerida tiheasustusega ala. Tehnovõrkude lahendus on võimalik kahel viisil:
A. Vee- ja kanalistasioonilahendus lokaalse biopuhasti ja puurkaevuga (2,8 MB pdf);
B. Vee- ja kanalisatsioonlahendus kaugvõrkude kaudu Tartu linnaga (3,1 MB pdf).
|
Kruntide arv |
Pindala kokku m2 |
Ehitusalune maa m2
|
Hoone brutopind m2 |
| Üksikelamud |
30 |
62 148 |
7 500 |
13 750 |
| 2 k kortermajad |
4 |
16 201 |
2 379 |
4 758 |
| 3 k kortermajad |
1 |
4 251 |
616 |
1 848 |
| Ridaelamud |
7 |
18 432 |
5 777 |
11 554 |
| Ärimaa |
2 |
5 095 |
1 129 |
2 258 |
| Üldmaa |
3 |
46 582 |
|
|
| Transpordimaa |
1 |
21 897 |
|
|
| Tehnohoonete maa |
2 |
538 |
|
|
| Kõik kokku |
50 |
175 144 |
17 401 |
34 168 |
Ehitusgeoloogia
OÜ Alus-geoloogia on teostanud geoloogilised uuringud, mille käigus puuriti 10 puurauku sügavusega 3,0 kuni 3,7 m.
Uuringupiirkond asub Kagu-Eesti lavamaal, nõrgalt lainja reljeefiga alal. Maapinna absoluutkõrgused olid puuraukude suudmetel 49,0 kuni 50,8 m.
Pinnakatte moodustavad uuringusügavuses liivsavi- ja saviliivmoreen. Reljeefis madalamatesse piirkondadesse valgub sula- ja sadevesi ning kuna infiltratsiooni pinnasesse praktiliselt ei toimu ja alalt on aurumine metsasuse tõttu suhteliselt väike, lodustuvad liigniisked piirkonnad. Probleemi lahendamiseks tuleks säilitada ja korrastada olemasolevad kraavid ning kavandatavate hoonete juurest tagada vertikaalplaneeringuga vete kaugemalevalgumine.
Ehitusgeoloogilised tingimused on rahuldavad. Niiskuspaikkonna tüübilt on tegu niiske alaga.
Täielik aruanne on dokumentide all.
Teede- ja tehnovõrkude ehitusprojektid
Vastavalt detailplaneeringule on valmis projekteeritud j'ärgmised ehitusprojektid:
- Teede- ja tänavate ehitusprojekt;
- Vee- ja kanalisatsiooni ehitusprojekt;
- Sadevete ärajuhtimise ehitusprojekt;
Liitumised
Elekter
Arendaja poolt antakse krundile liitumine 16A.
Veevarustus ja kanalistasioon
I ja II etapi krundid ühendatakse planeeringu alale rajatavate ühise puurkaevu ja biopuhastiga.
III etapis toimub terve planeeringuala liitumine tsentraalse vee- ja kanalisatsiooni kaugvõrguga.
Küte
Hoonetel on lubatud autonoomsed katlad keskkonnasõbraliku kütuse baasil. Perspektiivist lähtuvalt on asumisse planeeritud katlamaja krunt tsentraalkütte jaoks.
|
Uudiste RSS | Admin