Hüpoteek

Hüpoteegiks nimetatakse kinnisasja panti. Hüpoteek kantakse kinnisturegistrisse ja see on kõikidele nähtav, samuti on nähtav see, kelle kasuks on pant seatud (hüpoteegipidaja) ja kui suur on hüpoteegisumma. Hüpoteegipidaja on hüpoteegi omanik ja ta võib hüpoteegi võõrandada omanikult luba küsimata.

Omanik võib hüpoteegiga koormatud kinnisasja müüa hüpoteegipidajalt luba küsimata, kuid otsja peab arvestama, et hüpoteek tagab kellegi kolmanda isiku laenu, ja sõltumata kinnistu omanikust võib laenu maksmata jätmise korral hüpoteegipidaja nõuda kinnistu müümist täitemenetluse kaudu.

Hüpoteeki saab seada ainult notari poolt kinnitatud kokkuleppe alusel. Hüpoteegi seadmiseks kinnisasjale on vajalik selle kinnisasja omaniku nõusolekut.

Milleks hüpoteek

Hüpoteek seatakse tavaliselt laenu tagatiseks. Väga levinud on laenu andmine kinnisasja tagatisel. Samuti toimub enamusel juhtudel eluaseme ostmine laenuga, mille tagatiseks seatakse seesama ostetav eluase.

Hüpoteegiga kinnisasja üürile andmine

Üldjuhul, tavaliselt kui hüpoteek on seatud panga kasuks, peab kinnisasja üürimiseks hüpoteegipidajalt luba küsima.

Mitu hüpoteeki

Ühele kinnisasjale võib seada mitu hüpoteeki, need seatakse üksteise järele, iga eelnev hüpoteek on järgenavaga võrreldes eelisseisundis. Kui kinnisasi müüakse täitemenetluse käigus, siis saab müügist laekunud summa arvel raha esimesena esimese hüpoteegi pidaja, teisena saab raha teise hüpoteegi pidaja, jne.

Ühishüpoteek

Ühishüpoteegiks nimetatakse sellist hüpoteeki, mis seatakse mitmele kinnisasjale korraga. Ühishüpoteek tagab kellegi isiku laenu selliselt, et laenu mitte tagastamisel võib laenuandja valida, millise kinnisasja täitemenetlusetluse müüki ta soovib. Näiteks, kui ühishüpoteek on seatud nii korteriga kui maamajaga kinnisasjale, siis vajadusel võib hüpoteegipidaja valida kumma müüki ta soovib, või mõlema müüki.

Ühishüpoteek annab laenuandjale parema ja kindlama tagatise, sest erinevate kinnisasjade väärtused võivad ajas erineval moel muutuda.

Ühishüpoteek seatakse tavaliselt sellistel puhkudel kui laenu võetakse mingi kinnisasja ostmiseks peaaegu selle ostuhinna ulatuses. Sellisel juhul soovivad laenuandjad täiendavat tagatist, mida nimetatakse ka lisatagatiseks. Ühishüpoteek seatakse nii ostetavale asjale kui lisatagatiseks olevale asjale.

Hüpoteegisumma

Hüpoteegisumma on kindel fikseeritud summa, mis ei ole tavaliselt kunagi väiksem kui laenusumma. Hüpoteegisumma näitab seda maksimaalset summat, mida laenuandja võib nõuda tagatiseks seatud (hüpoteegiga koormatud) kinnisasja müümisel täitemenetluse käigus. Hüpoteegisumma kantakse hoos hüpoteegiga kinnistusregistrisse.

Kui laenuvõtja maksab korralikult laenu tagasi või vähendab seda osade kaupa kokkuleppe kohaselt, siis loomulikult väheneb ka laenuandja nõue laenuvõtja vastu. Kuigi kinnistusregistris on hüpoteegisumma fikseeritud ja see ei muutu seal automaatselt laenu tagasimaksmise korral, ei ole laenuandjal ehk hüpoteegipidajal õigus nõuda laenuandjalt rohkem kui on tegelik nõude suurus. Hüpoteegisumma näitab maksimaalset summat, mida hüpoteegipidaja võib laenu tagastamata jätmise korral saada tagatiseks seatud kinnisasja täitemenetlusega müügi korral.

Kui laenuandja on märkimisväärselt vähendanud laenusummat võivad laenu saaja ja laenu andja (hüpoteegipidaja) leppida kokku hüpoteegisumma vähendamises. Kui laen on tagasi makstud ja hüpoteegipidajal ei ole enam nõudeid siis hüpoteek ei kustu iseenesest kinnistusregistrist. Laenu võtjal on õigus nõuda sellisel juhul hüpoteegi kustutamist, tavaliselt teevad hüpoteegipidajad seda vastutulelikult.