Võru–Räpina maantee 14,5-kilomeetrise teelõigu remont Prindi Saada link
Neljapäev, 24 November 2011 15:47

2011. aasta kevadel algas Võru–Räpina maantee 14,5-kilomeetrilise teelõigu taastusremont, mille käigus uuendati 6,6 miljoni euro eest asfaltkatet, ehitati ringristmik ja kilomeetrine jalgtee ning muudeti kurve laugemaks.

Võru linna ja Põlva maakonna piiri vahelisel teelõigul on juhtunud mitu rasket liiklusõnnetust. Selleks, et liiklusohutust suurendada, ehitati ringristmik Võru–Räpina ja Tallinn–Tartu maantee ristumiskohta ning rajati valgustatud jalgtee Võru linna piirist uue ringristmikuni. Samuti nihutati mitmes kohas teetrassi, et kurvid muutuksid senisest laugemaks. Remondi tulemusel paraneb oluliselt ka sõidumugavus, sest senine ebatasane asfaltkate asendati uuega.

Remont võetakse ette kahes osas: 2011 tehti korda 5-kilomeetrine teelõik Võru linna piirist Kääpa–Obinitsa–Võmmorski maanteeni ning järgmisel aastal 9,5-kilomeetrine teelõik sealt edasi Põlva maakonna piirini. Pikema teelõigu remondiga kaasnevad mahukad mullatööd: eriti põhjaliku uuenduskuuri läbib kilomeetrine teelõik enne Põlva maakonna piiri, kus kolm kurvi ehitatakse senisest märksa laugemaks. Lisaks nimetatud töödele tehakse järgmisel aastal teeremondi käigus korda kaks silda – Kääpa ja Pindi sillad Võhandu jõel. Tööd vältavad 2012. aasta oktoobri keskpaigani.

Teeremont läheb maksma 6,61 miljonit eurot. Sellest 20 tuhat eurot on Võru valla panus, kes rahastab jalgtee valgustuse rajamist. Remondi tellis Maanteeameti Lõuna regioon, töövõtja on AS Põlva Teed ning omanikujärelevalvet teevad AS Telora-E ja AS Taalri Varahaldus.
 
Võru linn sai esimese valgusfoori Prindi Saada link
Esmaspäev, 17 Jaanuar 2011 13:55

Võrumaal tehti 2010. aastal 64 miljoni krooni eest korda kaks teelõiku kogupikkusega viis kilomeetrit, ehitati jalgteid ja freespurukatteteid ning rajati Võru linna esimene fooriristmik.

Jalakäijad ei pea enam kõndima võrdlemisi kitsa sõidutee ääres, vaid saavad jalutamiseks ja sportimiseks kasutada valgustatud jalgteid. Sõidukijuhid aga võivad rõõmustada varasemast tasasema tee üle.

Ümberehitatud sõiduteede kõrvale rajati 7,7 kilomeetrit jalgteid, lisaks ehitati 2,4 kilomeetri pikkune jalgtee Kose aleviku ja Puiga küla vahele.

Kahe maantee ristumiskohta rajati Võru linna esimene fooriristmik ning Kose alevikku ringristmik. Kuperjanovi jalaväepataljoni hoonete juurde ehitati uus parkla.

Tänu tee-ehitusele Võru linnas ja Kose alevikus said teetolmust priiks sadakond majapidamist Võrumaal — teede remondist üle jäänud freespurust ehitati katted 21,7 kilomeetrile maakonna kruusateedele.

Võru tee-ehituse maksumus oli 64 miljonit krooni, millest 49 miljonit tuli Euroopa regionaalarengu fondist, 10 miljonit maanteeametilt ning viis miljonit Võru linnalt ja vallalt.

 
Pika tänava rekonstrueerimine Prindi Saada link
Neljapäev, 17 Juuni 2010 12:11
2009. aasta sügisel lõppesid Pika tänava rekonstrueerimistööd. Ehituse käigus tehti korda sõidutee ja kõnniteed ning paigaldati tänavavalgustus ja vee-kanalisatsioonitrassid. 2010. aastal on planeeritud sõidutee asfaltkatte taastamine Jaama tänaval.
 


Laenudest

Paljudel juhtudel kasutatakse uue kodu ostmisel pangalaenu. Soovitame uue kodu otsima hakkamise eel uurida laenu saamise tingimusi, siis on hea nendes raamides sobivat uut kodu otsida. Pankadel on valik erinevaid laenutooteid erinevate vajaduste ja võimalustega klientidele, sageli tehakse klientidele personaalseid pakkumisi.

Kodulaenu käsitlevat üldist teavet võite lugeda edasi siit.

Hüpoteekidest

Kinnisvara ostmisel laenuga või laenu võtmisel kinnisvara tagatisel on vajalik tagatiseks seatav kinnisvara pantida. Kinnisvara panti nimetatakse hüpoteegiks. Hüpoteek mõjutab oluliselt kinnisvara omanikku, samuti mõjutab see kinnisvara väärtust.

Hüpoteekidega seonduvast saate lihtsama ülevaate siit.

Hindamisest

Kinnisvara ostmisel laenuga või laenu võtmisel kinnisvara tagatisel on üldjuhul tarvis hinnata tagatiseks seatava kinnisvara turuväärtus. Professionaalset kinnisvara hindamist on tarvis veel mitmel juhul.

Kinnisvara hindamise valdkonda puudutavatest teemadest saate lihtsama ülevaate siit.

Energiamärgisest

Hoonetel ja korteritel peab olema energiamärgis. Selle eest vastutab omanik. Korteri või maja ostjal on õigus nõuda energiamärgist. Korteriomanikul on õigus nõuda energiamärgist korteriühistult. Mida endast kujutab energiamärgis, kuidas seda tellida ja milline on vastutus?

Vastustest nendele ja teistele küsimustele saate edasi lugeda siit.